IPO 2017 projekt

Mari Oblikas

Järgnev artikkel on koostatud FCI töökoerte komisjoni liikmetele saadetud IPO 2017 eeskirjade projekti järgi. Projekt ei ole kindlasti veel lõplik, kuni jaanuari lõpuni oodatakse ettepanekuid liikmesriikidelt ja kindlasti võib tulla ka teisi muudatusi. Muudetud eeskirjade kehtivuse alguseks on planeeritud 1.01.2017.

Muudatuste üldolemus:

Kõrgeimates ehk nö võistlusklassides (IPO-3, IPO-FH) on muudatusi võistleja jaoks minimaalselt, hindamises mõnevõrra rohkem. Suurem osa muudatusi puudutab aga madalamaid klasse ja eeskirja koostajate eesmärk on teha madalamad klassid lihtsamaks ja kõrgematest selgemalt erinevaks.

Muutused alade osas:

FH alal ümberkorraldused – hakkab olema 3 klassi (FH1, FH2, FH3), lisaks IPO-FH. Senisele FH2 tasemele vastab uue eeskirja järgi FH3, lisandub 2 lihtsamat astet.

BH kui eksami/võistlusala – alles jääb praegune BH kui test ja lisandub 3 klassiga kuulekuseala (BgH-1, BgH-2, BgH-3).

Üldist korraldamises ja hindamises:

1. Uued alad (BgH1-3, FH1, FH2) vastavad igaüks ühele osasooritusele. IPO-VO vastab kahele osasooritusele (seni vastas 3 osasooritusele, samuti FH1 ja FH2 vastasid kolmele osasooritusele).
2. Piiratud osalejate arvugaeksamil/võistlusel peab toimuma vähemalt 8 osasooritust (seni selline nõue puudus).
3. Rahvuslik kennelorganisatsioon võib otsustada, et rahvuslikel eksamitel/võistlustel on lubatud ainult nende poolt määratud ja kodulehel avalikustatud käsusõnad. Igal juhul on samas lubatud, et koerajuht annab käsklusi oma emakeeles (varem: käsklusi võib anda mistahes keeles).
4. Katkestamise korral täpsustatud sõnastust: katkestamise korral antakse A ja B osas kõik punktid, mis on saadud katkestamise hetkeks lõpetatud harjutuste eest. C osas antakse katkestamise korral 0 punkti.
5. Kui kohtunikul/korraldajal ei õnnestu leida koeralt kiipi, saab koerajuht kiibilugeja enda kätte ja saab üritada ise kiipi leida. Lõpliku kontrolli teeb sellisel juhul veelkord kohtunik (varem koerajuhi osa puudus).
6. Alates 6-st koerast ühes eksami/võistlusklassis on vaja kasutada 2 varrukameest (seni: alates 7st).
7. Jäljeesemed tuleb märgistada jäljemärgil oleva numbri järgi juhul, kui tegemist on kvalifikatsioonivõistlusega või FH eksami/võistlusega (seni: pidi märgistama kõigil eksamitel/võistlustel va IPO-1, IPO-VO ja IPO-ZTP klassides).

Jälg

IPO-1 ja IPO-2: 3 eset, igaüks 7p, üks igal sirgel (viimane ese endiselt 3. sirge lõpus) (muutub esemete arv, seni: 2 eset 11p+10p).

IPO-3: sama nagu enne

FH1: Eelduseks BH testi sooritamine. Jälg 600 sammu pikk, koerajuht teeb jälje, 5 sirget ja 4 nurka, neist 3 täisnurka, viimane nurk on teravnurk. 3 koerajuhile kuuluvat eset (3x7p). Jälg seisab enne ajamist 1 tund, jälje ajamiseks aega 20 minutit. Ristuv jälg puudub (täiesti erinev senisest FH1-st).

FH2: Eelduseks FH1 astme sooritamine. Jälg 1200 (kuni 1400?) sammu pikk, võõras jäljetegija, 7 sirget ja 6 nurka, neist 2 teravnurka. 4 võõrast eset (3x5p, 1x6p). Jälg seisab enne ajamist 2 tundi, jälje ajamiseks aega 30 minutit. Ristuv jälg puudub (meenutab senist FH1 astet, kuid on ka mitu erinevust).

FH3: vastab praegusele FH2-le. Eelduseks FH2 astme sooritamine.

IPO-FH: sama nagu enne. Eelduseks on BH testi sooritamine (oli ka varem FCI eeskirjas nii, meie kohalikus eeskirjas on osalemise eelduseks FH1).

Ristuv jälg: Vaid FH3 ja IPO-FH astmetes. Ristuv jälg võib nüüd olla ka esimesel ja viimasel sirgel, ainsaks piiranguks on, et see ei tohi olla jälje algusest arvestades esimese 100 sammu ja jälje lõpust arvestades viimase 100 sammu sees (seni: ristuv jälg ei tohi ristuda esimese ega viimase sirgega ega läbida ühte sirget rohkem kui korra).

Paus jäljeajamises: lubatud astmetes FH2, FH3, IPO-FH (seni: FH2, IPO-FH).

Jäljetraksid: täpsustus Böttgeri trakside kasutamise osas – tuleb jälgida, et tagumine rihm ei oleks tagapool kui koera viimase roide juures, et vältida koera pehmete kudede kokkusurumist.

Esemete näitamine: on täpsustatud, et eset näidates peaks jäljeese asuma vahetult koera esikäppade ees või esikäppade vahel (seni: nö kirjutamata reegel).

On täpsustatud, et jäljeesemete üles tõstmiseks võib koerajuht seista nii koera paremal kui vasakul küljel (seni: koerajuht peab olema koera kõrval).

Juhul kui koer ei näita ühte eset ja seda ei leia ka jäljetegija, ei võeta näitamata eseme eest punkte maha. Juhul kui koera poolt näitamata ja jäljetegija poolt leidmata jäänud esemeid on rohkem, pakutakse koerajuhile võimalust ajada uut jälge. Kui koerajuht ei soovi uut jälge ajada, arvestatakse mitte leitud esemeid kui näitamata jäetud esemeid (seni: kui koer eset ei näita, siis selle eest punkte ei anta).

Algusraport: täpsustatud on lubatud tegevusi koera jäljeks ettevalmistamisel. Raportile tulles peab 10-meetrine jäljerihm olema lahti ja juhul kui kasutatakse trakse, peavad need olema koeral selleks ajaks koeral seljas. Kuni raportini võib koer olla lühikese jalutusrihma otsas. Hiljemalt 2 meetrit enne jälje algust tehtud peatuse käigus tuleb jäljenöör panna asendisse, kus seda jälje ajamisel soovitakse kasutada (st näiteks esijalgade või esi- ja tagajalgade vahelt läbi).

Jälje algus: on täpsustatud, et juhul kui koerajuht paneb koera alguspunktist jäljele mitu korda (maksimaalselt lubatud 3), võetakse teise ja kolmanda jäljele saatmise eest punkte maha 1. sirge hinnangus.

Jälje ajamine: rõhutatud on, et koer peab jälge ajama motiveeritult ja jätkama pärast nurga läbitöötamist jäljetööd nõutava intensiivsusega.

Koerajuhi käitumine nurgas: on täpsustatud, et nurgale lähenedes võib koerajuht jäljelt lahkuda kõige varem siis, kui koer on muutnud suunda ja töötab järgmisel sirgel.

Kiitmine jäljel: lisaks esemetel kiitmisele on lubatud koera tagasihoidlikult jälje ajamise ajal kiita kõigis astmetes, va IPO-3, FH3, IPO-FH (seni: kiitmine oli lubatud IPO-1, IPO-VO, FH2, IPO-FH).

Jäljele saatmine pärast seda, kui koer on läinud taga ajama metslooma ja koerajuht on ta peatanud käsuga „lama“. On täpsustatud, et pärast seda, kui koer on lamanud, kutsub koerajuht kohtuniku märguandel koera enda juurde käsuga „siia“ ja saadab seejärel uuesti jäljele.

Kohtuniku ja jäljetegija paiknemine jälje ajamise ajal: on rõhutatud, et selles piirkonnas, kus koeral on õigus otsida ehk 10 meetri raadiuses koerajuhist ja samuti 10 meetri raadiuses järgnevates jäle osadest ei tohi viibida jäljetegija ega kohtunik.

Kuulekus

Üldine: kui koer töötab motivatsioonita ja on nähtavalt surve all, siis ei või ta saada harjutuse/eksami eest sooritatud tulemust.

Kuulekuseharjutused ja nende eest antavad punktid. Muudatused on punasega:

Tõkked:

• 1 m tõke peab olema lisaks vajalikele mõõtmetele jäigast materjalist
• A-tõkke kõrgus on IPO-1 ja IPO-2 astmetes 160 cm, IPO-3 astmes 180 cm (seni: kõigis astmetes 180 cm). BgH-3 astmes 140 cm.

Rihmata kõrvalkäik: on rõhutatud, et inimgrupis peab koer käituma neutraalselt ja täpsustatud, et inimgrupis tuleb peatus teha ühe inimese lähedal.

Hindamise kohta on lisatud, et koera puudulikku motivatsiooni/töörõõmu, surutud või mitte piisavalt vaba olekut tuleb hindamisel arvesse võtta.

Liikumiselt istumine, lamamine, seismine: Hindamisel on rõhutatud, et vale asendi puhul võetakse kõigi muude vigade eest maha arvatud punktidele lisaks veel –5p.

Lamamiselt ja seismiselt juurdekutsumine: Koerajuht eemaldub pärast käsklust vähemalt 30 sammu (seni: 30 sammu).

Viskehantli toomine: Hantlit visates on lubatud üks kõrvalsamm (seni: koerajuht ei tohtinud algasendit muuta)

On rõhutatud, et nii hantlile järgi minek kui sellega tagasitulek peavad olema sihipärased ja motiveeritud.

On täpsustatud, et koer peab hantlit rahulikult suus hoidma lisaks koerajuhi ees istumisele ka kogu toomise vältel.

Koerajuhi ees istumise ajal on nõutav, et koer koerajuhile eset korralikult presenteeriks.

Ei ole enam täpsustatud, kuidas peab koerajuht hoidma viskehantlit pärast selle koeralt ära võtmist (seni: Koerajuht peab seejärel hoidma viskehantlit rahulikult oma paremas allapoole väljasirutatud käes.)

Kui viskehantel satub visates tugevalt külgsuunda või on koerale halvasti nähtav, on koerajuhil võimalus kohtuniku loal või soovitusel viskehantlit ilma punkte kaotamata uuesti visata. Koer peab sellisel juhul istuma jääma. Juhul kui koer järgneb koerajuhile, alandatakse harjutuse hinnet ühe hinde võrra. (seni: selline uuesti viskamise võimalus oli vaid üle tõkete toomise juures).

Hindamisel on täpsustatud, et vigadeks alg- ja eesasendis on näiteks koera rahutu käitumine.

Hindamisel on täpsustatud, et kui koerajuht liigub algasendist eesmärgiga koera tooma motiveerida ja seeläbi koer toob hantli ära, siis antakse harjutuse eest hindeks „mitterahuldav“ (seni: Kui koerajuht lahkub oma kohalt enne harjutuse lõppu, hinnatakse harjutus “mitterahuldavaks”).

Algasend kõigis tõkkeharjutustes: koerajuht peab võtma algasendi tõkkest vähemalt 4 meetri kaugusele (seni: vähemalt 5 sammu).

Hüpe üle 1-meetrise tõkke: ainult IPO-1 astmes. Koerajuht võtab koeraga tõkke ees algasendi, jätab käsuga „istu“ koera istuma ja läheb ise teisele poole tõket, viimasest nõutavale kaugusele. Kohtuniku märguandel kutsub ta koera käsuga „hopp“, mille peale koer peab jõuliselt ja puhtalt tõkke ületama ja tulema koerajuhi ette korrektsesse asendisse istuma. 3 sekundi pärast võetakse koer käsuga „kõrval“ algasendisse (seni: toomine üle 1m tõkke. Uuendatud harjutus sarnaneb tõkke ületamisega KK-1 astmes).

Hindamine sarnaneb üle tõkke toomise hindamisele, täpsustatud on, et kui koer lükkab hüppega tõkke ümber, on kohustuslik maha võtta –4p.

Hüpe üle A-tõkke: IPO-1 ja IPO-2 astmetes. Koerajuht võtab koeraga tõkke ees algasendi, jätab käsuga „istu“ koera istuma ja läheb ise teisele poole tõket, viimasest nõutavale kaugusele. Kohtuniku märguandel kutsub ta koera käsuga „hopp“, mille peale koer peab jõuliselt A-tõkke ületama ja tulema koerajuhi ette korrektsesse asendisse istuma. 3 sekundi pärast võetakse koer käsuga „kõrval“ algasendisse (seni: toomine üle A-tõkke).

Toomine üle 1-meetrise tõkke: samad uuendused nagu viskehantli toomisel tasasel maal (st lubatud kõrvalsamm algasendis, nõutav koera motiveeritud käitumine, hantli presenteerimine jne).

Juhul kui koer jäetakse istuma, et koerajuht saaks viltu visatud hantli ära tuua, kuid koer tuleb asendist ära, alandatakse hinnet ühe hinde võrra (seni: juhul kui koer järgneb koerajuhile ja möödub tõkkest, on harjutuse hindeks 0. Juhul kui koer lahkub algasendist, kuid ei möödu tõkkest, alandatakse harjutuse hinnet ühe hinde võrra.)

Hindamisel on täpsustatud, et juhul kui koer jätab ühe hüppe sooritamata, võetakse lisaks teiste vigade eest maha võetud punktidele lisaks veel –5p sooritamata hüppe eest.

Juhul kui koer hüppab tõkke minekuhüppel pikali ja sooritab toomise üle ümber kukkunud tõkke hüpates, võetakse kummagi hüppe eest maha –4p ehk kokku on võimalik harjutuse eest maksimaalselt saada 7p (1+5+1). Juhul kui koer ei soorita tagasihüpet üle ümber kukkunud tõkke, antakse harjutuse eest 0p (seni: Kui koer hüppab minekuhüppel tõkke pikali, harjutust korratakse, seejuures antakse esimese hüppe eest hindeks „madal mitterahuldav“ (- 4p)).

Toomine üle A- tõkke: samad uuendused nagu viskehantli toomisel tasasel maal ja üle 1m tõkke (st lubatud kõrvalsamm algasendis, nõutav koera motiveeritud käitumine, hantli presenteerimine, hindamise osa jne).

Edasisaatmine ja lamamine: on täpsustatud, et juhul kui koer ei eemaldu vähemalt 50% nõutud vahemaast (ehk vähemalt 15 sammu) või ei peatu pärast 3. käsku, antakse harjutuse eest 0 punkti.

Täpsustatud on olukorda, kus koer pärast lamama minekut liigub kohalt ära – kui koer liigub ära rohkem kui 3 meetrit, antakse harjutuse eest 0 punkti. Kui koerajuht annab pärast koera liikuma hakkamist lisakäsu(d) ja koer peatub, võetakse lisaks maha ­–3p. (seni: juhul kui koer läheb lamamiskohalt ära, antakse harjutuse eest 0 punkti.)

Lamamine häiritud olukorras: on täpsustatud, et juhul kui koer liigub lamama paneku kohast rohkem kui 3 meetrit enne ettenähtud ajahetke, on võimalik anda kuni 50% harjutuse hindest (teised võimalikud vead arvestatakse eelnevalt maha). Teine koer peab olema lõpetatud vastavalt:

IPO-1: 3. harjutuse
IPO-2: 4. harjutuse
IPO-3: 5. harjutuse (seni: osaliste punktide saamiseks pidi olema lõpetanud 6. harjutuse)

Kaitse

Üldine: on rõhutatud, et üheski koormusfaasides ei tohi koer lasta ennast koormusest mõjutada ja peab kõigi kaitseharjutuste kestel näitama täielikku, energilist ja eelkõige stabiilset/püsivat haaret.

Varjete paiknemine: on rõhutatud, et kõigis astmetes (IPO-1–3) peab platsil olema 6 varjet.

Põhinõuded hindamisel: kogu kaitseosa vältel tuleb arvesse võtta koera instinktiomadusi, esesekindlust ja koormusetaluvust, samuti haardekäitumist ja juhitavust. Koer peab näitama oma olemusega, et ta otsib pidevalt varrukamehega vastasseisu ja teeb seda enesekindlalt.

On rõhutatud, et puudusi järgnevate tähtsate hindamiskriteeriumide osas tuleb vastavalt hinnata:

• Rünnakutele reageerides ei ole koer enesekindel ja laseb ennast koormusest mõjutada, puudujäägid lahtilaskmiseni püsiva tugeva, täieliku ja rahuliku haarde osas.
• Koormusest mõjutada laskmine koormusfaasi ajal
• Puudujäägid tähelepaneliku, dominantse ja varrukamehe lähedal valvamise osas.

Kaitseharjutused ja nende eest antavad punktid (sulgudes punktid senise eeskirja järgi):

Raporteerimine: raporteerimiseks sobib, kui koerajuht võtab algasendi ristlemise harjutuseks (näoga kohtuniku suunas) ja tõstab käe. Pärast kohtunikult loa saamist on lubatud võtta uus algasend, pöörates varje poole. (seni:

a) Raporteerimiseks võtab koerajuht koos koeraga kohtuniku ees algasendi.

b) Pärast raporteerimist võtab ta algasendi harjutuse “varrukamehe otsimine risteldes” alustamiseks (ning võtab koeralt jalutusrihma ära, IPO-1).

c) Algasendist saadetakse koer pärast kohtunikult loa saamist ristlema.)

Varrukamehe poolt harjutuse lõpetamine: harjutustes rünnak koerale valvamise ajal ja rünnak koerale liikumiselt peab varrukamees jääma seisma nii, et koer jääb seljaga koerajuhi poole.

Valvamine: kõigi harjutuste puhul on rõhutatud, et valvamine peab olema enesekindel ja dominantne.

Ristlemine: IPO-1: koer saadetakse otse 6. varjesse, kus asub varrukamees.

Juhul kui koer võetakse ristlemise ajal kõrvale algasendisse, võetakse maha –9p, kaitseosa jätkub (seni: Kui koerajuht võtab ristlemise harjutuse jooksul koera käsuga algasendisse, loetakse kaitseosa lõpetatuks, katkestamine)

Valvamine ja haukumine: IPO-1 astmes on lubatud minna varjes haukuva koera kõrvale ja võtta koer käsuga „istu“ algasendisse ning seejärel rihma otsa panna ja liikuda rihma otsas kõrval kõndiva koeraga varjest välja kutsumiseks märgistatud kohta. Juhul kui koer kutsutakse varjest välja, pannakse ta seejärel algasendis rihma otsa (seni: analoogne tegevus toimus ilma rihmata).

On rõhutatud, et koer ei tohi ennast valvamise ja haukumise ajal segada lasta ei kohtunikust ega lähenevast koerajuhist.

Juhul kui koer haarab varjes olles varrukast ja ei lase lahti, saab koerajuht tulla väljakutsumise joonele ja anda sealt ühekordselt käsklused „lahti“ ja „siia-kõrval“ (seni: lubatud vaid ühekordne „siia-kõrval“).

Põgenemisürituse takistamine: IPO-1 astmes viiakse koer valvamiseks tähistatud kohta kõrvalkäiguga rihma otsas. Tähistatud kohas võetakse algasendis rihm ära. Koerajuht jääb koera kõrvale (seni: tegevus toimus ilma rihmata. Koerajuht jätab koera lamamisasendis valvama ja liigub varjesse.).

On täpsustatud, et valvamisfaas harjutuse lõpus kestab umbes 5 sekundit.

Hindamine: on rõhutatud, et haare peab olema täielik.

Rünnak koerale valvamise ajal: IPO-1: harjutuse lõpus võtab koerajuht koera käsuga „istu“ algasendisse ja paneb rihma otsa (seni: tegevus toimus ilma rihmata).

Selja tagant konvoeerimine: on täpsustatud, et konvoeerimistrajektoor ei pea sisaldama nurka.

Distants: koerajuht koos koeraga järgneb varrukamehele ca 8 sammu kaugusel (seni: 5 sammu kaugusel)

IPO-2: selja tagant konvoeerimiselt rünnakut ei toimu. Kohtuniku märguandel jääb varrukamees seisma, koerajuht läheb koos koeraga varrukamehe kõrvale. Algasendis võetakse varrukamehelt nuut ja järgneb küljelt konvoeerimine (seni: konvoeerimiselt toimus rünnak koerale).

Rünnak koerale liikumise pealt:

Harjutuse distants lüheneb kõigis astmetes, varrukamees ei asu IPO-1 ja IPO-2 puhul harjutuse alguses enam varjes:

IPO-1: koerajuht läheb rihma otsas korrektses asendis kõrval kõndiva koeraga ca 30 sammu punkti, kus võetakse algasend pikamaarünnaku harjutuse jaoks. Seejärel keerab ta ümber, võtab koera algasendisse istuma ja eemaldab rihma. Varrukamees ründab koera. Kohtuniku märguandel laseb koerjuht koera lahti koos käsklusega rünnaku tõrjumiseks.

(seni: koerajuht läheb koos vabalt kõrval käiva koeraga tähistatud punkti, mis asub platsi keskjoonel esimese varjega kohakuti. Kohtuniku märguandel tuleb varrukamees varjest välja ja jookseb platsi keskjooneni. Keskjoonele jõudes pöördub varrukamees koerajuhi poole ning ründab jooksutempot muutmata ähvardavalt karjudes ja selgelt ähvardavaid liigutusi tehes koerajuhti ja koera. Niipea, kui varrukamees on jõudnud koerajuhist ja koerast umbes 40 kuni 30 sammu kaugusele, laseb koerajuht kohtuniku märguandel koera käsklusega rünnaku tõrjumiseks lahti.)

IPO-1: harjutuse lõpus võtab koerajuht koera käsuga „istu“ algasendisse ja paneb rihma otsa (seni: tegevus toimus ilma rihmata).

IPO-2: koerajuht läheb vabalt korrektses asendis kõrval kõndiva koeraga ca 30 sammu punkti, kus võetakse algasend pikamaarünnaku harjutuse jaoks.

(seni: koerajuht läheb koos vabalt kõrval käiva koeraga tähistatud punkti, mis asub platsi keskjoonel esimese varjega kohakuti. Kohtuniku märguandel tuleb varrukamees varjest välja ja jookseb platsi keskjooneni. Keskjoonele jõudes pöördub varrukamees koerajuhi poole ning ründab jooksutempot muutmata ähvardavalt karjudes ja selgelt ähvardavaid liigutusi tehes koerajuhti ja koera. Niipea, kui varrukamees on jõudnud koerajuhist ja koerast umbes 50 kuni 40 sammu kaugusele, laseb koerajuht kohtuniku märguandel koera käsklusega rünnaku tõrjumiseks lahti.)

On täpsustatud, et IPO-2 ja IPO-3 astmetes kestab valvamine ca 5 sekundit.

IPO-3: muus osas jääb harjutus samaks, välja arvatud distants, mis on 40-50 sammu (seni: Niipea, kui varrukamees on jõudnud koerajuhist ja koerast umbes 60 kuni 50 sammu kaugusele, laseb koerajuht kohtuniku märguandel koera käsklusega rünnaku tõrjumiseks lahti.)

Rünnak koerale valvamise ajal: astmetes IPO-2 ja IPO-3 (seni: ainult IPO-3).

BH

Vabalt kõrvalkõnd: koosneb vaid inimgrupi läbimisest ja varasema skeemi 1. ja 2. sirgest, st pärast tempovahetust ja järgnevat 15 sammu võetakse algasend, mis lõpetab harjutuse (seni: sama skeem nagu rihmata kõrvalkäigul)

Istuma jäämine: koerajuht võib ise valida, kas anda käsk „istu“ peatudes või liikumise pealt (seni: koerajuht peatub, võtab algasendi ja annab seejärel koerale käsu „istu“).

BgH

Eelduseks on läbitud BH test.

BgH-1 harjutused:

1. Kõrvalkõnd rihmaga (30 punkti)
2. Vabalt kõrvalkõnd (30 punkti)
3. Liikumiselt istuma jäämine (15 punkti)
4. Lamamine ja juurdekutsumine (15 punkti)
5. Lamamine häiritud olukorras (10 punkti)

BgH-2 harjutused:

1. Kõrvalkõnd rihmaga (20 punkti)
2. Vabalt kõrvalkõnd (20 punkti)
3. Liikumiselt istuma jäämine (15 punkti)
4. Lamamine ja juurdekutsumine (15 punkti)
5. Toomine (10 punkti)
6. Edasi saatmine (10 punkti)
7. Lamamine häiritud olukorras (10 punkti)

BgH-3 harjutused:

1. Vabalt kõrvalkõnd (20 punkti)
2. Liikumiselt istuma jäämine (10 punkti)
3. Lamamine ja juurdekutsumine (10 punkti)
4. Liikumiselt seisma jäämine (10 punkti)
5. Toomine (15 punkti)
6. Toomine üle A-tõkke (140 cm) (15 punkti)
7. Edasi saatmine (10 punkti)
8. Lamamine häiritud olukorras (10 punkti)

Harjutused 2–6 toimuvad kohtuniku poolt loositud järjekorras. Kõik osalejad läbivad harjutused samas järjekorras. Võimalikud variandid on:

Variant 1: harjutused 2 - 4 - 5 - 6 - 3
Variant 2: harjutused 4 - 3 - 6 - 2 - 5
Variant 3: harjutused 6 - 4 - 5 - 3 - 2
Variant 4: harjutused 3 - 2 - 6 - 5 - 4
Variant 5: harjutused 5 - 6 - 3 - 2 - 4