Põhitõed jäljeõpetusest

Aivo Oblikas

Jälje õppimine koerale on IPO kolmest osast tegelikult kõige loogilisem. Õige õpetuse korral omandab koer oskused üsnagi kiiresti. Tegemist on ju tegelikult kolmest osast ainukesega, kus koerale antakse täielik töörahu ning omanik või teised inimesed (kohtunik, abiline) ei sega tema tööd millegagi. Samuti vaadates koeri neutraalses olukorras, siis enamus neist on valmis isegi ilma õpetamata kõrgel motivatsioonil kellegi jälge ajama ning seda täiesti ilma treenimata. Ükski koer ei näita oma loomulikult käitumiselt ühegi teise elusolendi (ka teise koera) suhtes kõrge energiatasemega kuulekust, ega kasuta saagi ja kaitseinstinkti selliselt nagu nõutakse kaitses.

Mida tuleks arvestada jäljeõpetuses, et kasutades ära koera loomulikku käitumist oleks võimalik talle selgeks teha, mida temalt oodatakse. Tegelikult on kõik hästi lihtne (nagu koerakoolituses üldiselt). Tuleks arvestada ainult nelja märksõnaga:

1. MOTIVATSIOON – selleks, et saada koeralt soovitud käitumist peab koer olema ennekõike motiveeritud. Koer peab olema jäljel hullu moodi huvitatud jõudmaks eesmärgini. Selleks eesmärgiks võib olla toit jäljel , mis leevendab nälga; pall või nuts, mida koer soovib leida jne. Motivaatorina töötab hästi ka jäljele peidetud (näiteks kergelt mulla alla surutud) mänguasi, pall või toidukarp (väike tops, milles on midagi tõeliselt head). Sarnaselt nagu koer on kuulekuses nõus istuma selle nimel, et saada nutsuga mängima, on eelpool kirjeldatud motivaatorid need, mis on jäljetööl mootoriks. Kui koerale on jälg tehniliselt hästi selgeks tehtud, siis tihti hakkab koer täpsemini tööle mitte niivõrd tehniliste harjutuste tõttu vaid hoopis motivatsiooni tõstmise tagajärjel. Tihti ei tööta koerad jäljel sellepärast täpselt, et nad ei ole piisavalt motiveeritud (huvitatud) edasijõudmisest ning millegi tõelise leidmisest. Tuleb meeles pidada koerte koolituse põhitõde: motivatsioon peab olema suurem sunnist (kohustusest).

2. TEHNILISELT ÕIGE SOORITUS (KÄSK) – juba kutsikas oskab iseseisvalt ilma õpetamata jälge ajada. Kui tahta, et koer töötaks jäljel täpselt ning puhtalt iga ilma ja pinnasega, tuleb koerale õpetada must – valgelt mida temalt soovitakse saada. Kui õpetada koerale istu kuulekuses, siis pannakse koer kõrvale otse istuma ning näidatakse, et see on õige (etalon). Jäljel tuleb koerale õpetada ka see etalon, millest erinev tegevus on negatiivne (must) ja õige tegevus positiivne (valge). Kõige aluseks on, et koerajuht suudab endale eelnevalt ise selgeks teha, mis see etalon on. Lähtuda tuleks sellest, et see peab olema defineeritav: nina asetus jälje suhtes, täpsus, tempo jne. Kõik sellest erinev on keelatud ning õige tegevus soositud. Hästi lihtne ning koerale arusaadav on õpetada koer töötama täpselt igale jäljele. Nina jälje põhjas on ju hea etalon. Kui selleks võtta enam vähem jäljel püsimine ning mitte iga jälje läbitöötamine, siis ju tegelikult etalon puudub. Seda illustreerib hästi järgnev näide: kui koera nina on 5 cm jäljest üleval, siis see on enamuse meelest hea, kui nina on 40 cm üleval siis halb. Küsiks nüüd, et kus kulgeb piir, millest alates hea muutub halvaks ning kas koera töötades oled piisavalt osav koerajuht, et suudad neid sentimeetreid jälgida ning koera nina statsionaarselt näiteks 7 cm peal hoida. Seetõttu eelistaks etalonina nina jälje põhjas. See on lihtne ja arusaadav nii koerajuhile kui ka koerale. Tihti ei tööta koerad jäljel sellepärast täpselt, et neile pole koerajuht õpetanud, mida ta neist soovib ning koer teeb enda arust kõiki õigesti.

3. KIITUS – jäljel töötades peab koer saama aru, et täidab käsku õigesti. Kiituseks ei piisa ainult toidust. Toit või nuts on motivaator. Kui koerajuht annab käsu, siis koerajuht ka kiidab õige soorituse eest. Jäljel võib olla kiituseks ka töörahu, kuid koer peab sellest ka selliselt aru saama. Tihti ei tööta koerad hästi jäljel, sest nad on ebakindlad kuna ei saa aru, et käituvad õigesti.

4. KORRIGEERIMINE (NEGATIIVNE MÕJUTUS) – kui anda koerale käsk istu ning koer ei istu, siis enamus inimesi mõjutab oma koeri negatiivselt (ka noori koeri). Sama lugu peaks toimima ka jäljel. Kui koer ei käitu nii nagu etalon ette näeb, siis selle eest tuleb negatiivne mõjutus - EI ja/või füüsiline sekkumine. Koer peab teadma, et juhul kui ta tahab edasi liikuda (jõuda eesmärgini), siis seda on võimalik teha ainult sellisel moel nagu koerajuht nõuab. Tihti ei tööta koerad jäljel hästi , kuna etalonist erinev käitumine on koerajuhi poolt lubatud ning ajab jälge millal tahab ning kuidas tahab.

Kui koer liigub jäljel pannes nina igasse saamu ning teades, et teisiti pole võimalik, siis nurk on ju lihtsalt äkitselt toimuv tuule suunamuutus (millega tuleb harjutada), kuid jäljejada on ikkagi jätkuv. Nurk ei ole detail, vaid kõigest tehniline osa jäljest, millega koer peab lihtsalt arvestama.
Loomulikult peab arvestama koerakoolituse põhitõega – motivatsioon peab alati ületama negatiivset mõjutust. Kuna jäljel pole tihti motivatsioon nii kõrge, kui kaitsekoolituses, siis on vaja lihtsalt nende nelja eelnevalt kirjeldatud elemendiga rohkem balanseerida. Selleks peab aga tundma oma koera ning oskama teda lugeda. Nii lihtne see kõik ongi.
Metoodikaid on erinevaid ning nõkse samuti. Igal juhul ei soovitaks kasutada koolituses meetodite ja nõksude kopeerimist ilma, et aru saaks, mis eesmärki need täidavad. Lihtsalt nipp ja nõks ei vii edasi vaid õigel ajal, õige mõttega ning arusaadavalt tehtud nõks.