Kaitsekoolitusest koeraomanikele

Aivo Oblikas

1. Kui soovid käia koeraga kaitsekoolitustreeningutel, siis sea endale eesmärk, kuhu tahad jõuda. (tulemus võistlustel, sooritatud eksam või näitus jne). Ilma eesmärgita treeningutel käimine on aja ja raha raiskamine.

2. Kui soovid koeraga jõuda näituse varrukani (saksa lambakoerad) siis arvesta 1–2 aasta treeningutel käimisega, kui tahad tulemust IPO-s või ScHh siis on treeningutele kuluv aeg 2–3 aastat.

3. Vali alati treeninguteks õiged jalanõud ja riietus. Jalanõud peaksid olema sellised, et nad ei libise ning samas on mugavad liikumiseks.

4. Lisaks koerale peavad trennis veel kaasas olema vajalikud rihmad (kaelarihm/kett, lühem ja pikem jalutusrihm).

5. Arvesta, et omaniku osa hea tulemuse saavutamisel on sama oluline, kui varrukamehe.

6. Selleks, et koer õpiks, peab omanik õigel ajal koera toetama, kiitma ning ka karistama.

7. Kui varrukamees ütleb, et “seisa”, siis see tähendab seisa (mitte hüppa/jookse kaasa). Üldjuhul on omaniku paigal püsimine oluline kas selleks, et rihm pingul püsiks ja varrukamees ise rihma pikkust reguleerida saaks (liikudes koeraga edasi – tagasi) või selleks, et siis saab varrukamees koeraga paremini töötada, sest teab, kus kulgeb piir.

8. Kui varrukamees ütleb “toeta ja kiida koera”, siis tuleb seda teha, kuna koer võib olla enda jaoks raskes situatsioonis ning omaniku toetus toob koera sealt välja.

9. Koera õpetamisel tuleb teda kiita nende soorituste eest, mis olid õiged ning karistada nende eest, mis olid valed. Keegi ju ei taha kogu aeg karistada saada. Seega hakkab koer tegema seda, mida sina soovid. Varrukatrennis on kiituseks ka see, et koer saab hammustada.

10. Koer on sedavõrd tark loom, et kui lasta tal trennis üks kord eksida ja selle eest mitte karistada, siis proovib ta seda kindlasti uuesti (rumal lugu, kui eksamil ta seda teeb). Kui ka teisel korral teda ei karista, siis on juba probleem.

11. Kaks suurimat viga, mida omanikud trennis saavad teha on:
a) nad ei kiida ja toeta koera õigel momendil
b) nad ei karista koera vajalikul hetkel
Kui teha neid vigu pidevalt, siis ei suuda ka parim varrukamees koera tööle panna.

12. Esimesena õpetatakse koerad hammustama, järgmiseks seda enesekindlalt tegema, edasi õpetatakse selgeks haukumine, seejärel lahti laskmine (mõnede õpetuste järgi on lahti laskmine ja haukumine järjekord vahetuses). Sellele järgneb juba töö järjest pikeneva distantsi pealt (nõudes koeralt aina suuremat enesekindlust ja kuuletumist). Mingil juhul ei tohiks kiirustada võtma järgmist sammu enne, kui eelmine pole veel täiuslikult selge.

13. Koer teab, et omanik on temaga ja toetab teda, kui
a) rihm on pingul ning toetab selja tagant
b) omanik “hammustab” koos koeraga

14. Koeraga alustatakse treeningut siis, kui koer on puhanud ning tahab tööd teha ja lõpetatakse siis, kui energia ja tahtmine on veel tipus, kuid juba on näha, et hakab langema.

15. Selleks, et jälgida eelnevat reeglit tuleks koer trenni tuua puhanult (mitte peale rattasõitu või pikka jooksutamist) ning kahe treeningkorra vahel peab koer rahus puhata saama, muidu teisel ringil ei tule enam midagi.

16. Selleks, et jälgida eelnevat reeglit, tuleb auto, kus koera hoida, parkida piisavalt kaugele, et koer saab rahus puhata. Auto puudumisel tuleks koer siduda piisavalt kaugele puu külge või vajadusel minna temaga hoopis jalutama. Terve pausi haukuv ning kaasa elav koer ei jaksa enam teist ringi teha.

17. Koerte kaitsekoolitust saab teha igasuguse ilmaga (soovitav olekski), aga kui külma on üle -10°C, siis tuleks tähelepanu pöörata pausidele (vahepeal võib koer külmetada ning lihased kangeks võtta). Samuti tuleks enne esimest sooritust koer soojaks jalutada (sarnaselt sportlastega peavad ka koerte lihased treeninguteks soojad olema).

18. Kõik hammustamised treeningutel peavad olema planeeritud, s.t. kui varrukamees laseb koeral hammustada või annab märku koera vabastamiseks. Kui koer pääseb hammustama omaniku hoolimatusest, siis see mõjutab oluliselt tööd, kuna iga hammustusega langeb oluliselt koera energia ning sellega ka võimalus töötada.
Eelneva illustreerimiseks võib tuua näite, et iga koer suudab trennis mingi korra hammustada (näiteks 4 või 5 jne). Kui omanik annab 2 lohakusest tingitud hammustust, siis väheneb ka koheselt selle võrra treeningu võimalus.

19. Näitaja ei ole see, et koer hammustab varakult suurt varrukat, vaid see kuidas ta hammustab. Koera võib treenida praktiliselt võistlustele valmis ka nutsu või padjaga. NB! haare peab olema tugev ning võimalikult täielik (varruka suurus pole määrav).

20. Irevil hambad pole märk enesekindlast koerast vaid indikaator koera nurka ajamisest.

21. Need, kes arvavad et võistlusel toob edu skeemi läbimine, eksivad. Edu toob kindel ja püsiv haare, puhas lahti laskmine ning ennekõike kuulekus. Olen näinud mitmeid sooritusi, kus skeemi algusest lõpuni läbiv koer läbi kukub.

JÕUDU KÕIGILE!
Ärge kiirustage! Pidage meeles, et tähtis ei ole mäng, vaid mängu ilu!