Aivo jälje- ja kuulekuseseminar Riias 05-07.08.2011

Kui ma käisin kevadel Riia lähedal klubi Intersport Canis kutsel instinkti-mängu ja kuulekuse seminari tegemas, siis seal osalenud saksa lambakoerte inimesed võtsid minuga kohe peale seda ühendust. Nad ütlesid, et kasu seminarist oli olnud väga suur ja kuna huvilisi jäi seminaril palju ukse taha, et siis äkki ma saaks uuesti tulla. Vähehaaval läks jutt ka jälje peale ning sai kavva võetud nii jälg kui kuulekus.

Seminaril osales 15 koera kelle hulgas oli üks dobermann, mõned tööliini sakslased ning ülejäänud olid näituseliini sakslased. Seminar oli väga heal tasemel organiseeritud. Tänu sellele õnnestus ka esialgne ambitsioonikas plaan teha mõlemal päeval 15 koeraga ennelõunal jälge ning siis laupäeval 10-ga ja pühapäeval ülejäänud 5-ga neist kuulekust.

Jäljepõllud olid väga head. Oli just selline paras 10-15 cm rohi. Koertest 6 olid algajad ning nendega sai tehtud nn. motivatsioonijälgi. Ülejäänud olid edasijõudnud ning osa ka eksamitel osalenud. Läbivalt ütleks, et mulle väga meeldis see, et inimesed olid väga innukad ja tulid kõigega hästi kaasa. Tänu sellele oli kahe päeva jooksul enamiku koertega näha selget edasiliikumist. Samuti on rõõm tunnistada, et kõik koerad sõid jäljel ehk polnud probleemi, mida meil Eestis ikka ette tuleb, et koeral pole isu ja ta ei taha süüa. Ka närvisüsteemi osas võib koertega rahule jääda, sest tehtud sai üsna nõudlikke jälgi (oluliselt raskemaid, kui nad harjunud senini olid) ning koerad ei jäänud hätta. Kõik püsitatud konfliktid ja tekitatud ülesanded lahendati ära.

Kuulekuses oli tegemist suhteliselt sarnase seminariga, nagu meil siin viimased 15 aastat on tehtud. Ehk omanikud tulid ja tahtsid näiteks aportit teha, kuid siis selgus, et olulisi puudujääke on tegelikult juba mängu tasemel ning premeerimisoskustes ning siis saigi hoopis tegeletud baasasjadega ehk mänguga, premeerimisega ja kõrvalkäigu ning algasendiga. Tõsi ka aportinippe sai antud, et kui ühel hetkel sinnamaani jõutakse, on võimalik edasi minna. Selles mõttes tuli seline deja vu tunne, et seis oli ikka väga sarnane meil Eestis olevaga. Tõsi, mida peab küll positiivselt välja tooma, on see, et arvestades, et mõlemal päeval oli 28-29 kraadi sooja, siis näituseliini koerad elasid üle kaks päeva sellises soojuses ja suutsid vaatamata sellele, et omanikud neile kohati tahtmatult asju kuulekuseplatsil keerukamaks tegid, ikkagi väga hästi hakkama saada (ja seda peale kahte päeva jäljepõllul). Kõigi koertega oli võimalik teha kõike, mida teha tahtmist oli. Ehk see meenutas mulle aega meil 4-5 aastat tagasi, kui näituse liini sakslasega veel midagi teha andis. Kahjuks meil on see osa väga pika sammu tagasi astunud.

Jõudes esmaspäeval peale seminari tööle, ootas mind juba ees meil, milles lätlased palusid mind kriitiliselt oma sügisene kalender üle vaadata ning võimalusel veel tagasi tulla. Korraldajate sõnul oli jäljeseminar olnud parim, kus nad osalenud on. Kui arvestada, et korraldajad (mees varrukamees ja naine pikaajaline koerakoolitaja) on treeninud mitu koera erinevate IPO/SchH tulemusteni, siis oli sellist tagasisidet väga mõnus kuulda.

Igatahes oli väga positiivne nädalalõpp toredate ning õpihimuliste inimestega. Ja kindlasti lähen sinna tagasi.

Pildid üritusest siin