Jäljetreeningute planeerimisest.

Aivo Oblikas

Mina kuulun selgelt nende inimeste hulka, kes leiavad, et mõistlikum on õpetada inimesi analüüsima ning iseseisvalt lahendusi leidma, kui probleemide tekkimisel lihtsalt lahendust pakkuda.  Oma senise kogemuse põhjal võin üsna veendunult väita järgnevat. Kui inimesel tekib probleem ning ta ei saa sellest sügavamalt aru ega seosta seda nö. tervikliku pildiga, siis pakkudes antud hetkel laheduse, on vaid aja küsimus, millal inimene leiab ennast taas järgneva probleemi otsas istumas. Seetõttu olen ma üritanud siinsetes artiklites, nagu ka oma loengutes lisaks konkreetsetele lahendustele , õpetada ka inimesi laiemalt mõtlema.
Esimese jäljevõistluseni Eestis on jäänud ca. 2 kuud.  Oleme Sportkoeraga taotlenud mai keskele FH jälje võistluse juba teist aastat järjest.  Kuivõrd FH jälg on koerale raskem ning seetõttu nõuab ka rohkem jäljetreeninguid, kui IPO jälg, siis on kuulda olnud ka üksjagu nurinat nii varase võistluse kuupäeva osas. Tegelikult on varane kuupäev täiesti taotluslik.  Koera koolitamise seisukohast nõuab nö. hooaja lõpus paiknevateks võistlusteks valmistumine hoopis teistsugust rõhuasetust, kui varajasteks võistlusteks valmistumine. Kui vaadata aga piiri taha, siis IPO-FH MM d kipuvad toimuma ju veel kuu varem . Tänase loo kirjutamisel ning varajasel võistlusel ongi kaks tagamõtet :
Anda võistluse näol inimestele võimalus nö. teistsuguseks ettevalmistuseks ning läbi selle õpetada kogu jälje treenimise protsessi natuke laiemalt nägema.

Kui tahta ühel päeval IPO-FH MM del edukalt esineda, siis on sellest kogemusest palju kasu.
Olles aidanud Kairi Viherpuud koos Apolloniga IPO-FH MM le olime tegelikult selles seisus, et vaja oli koostada pikem ettevalmistusplaan ning seda siis läbi talve ja kevade teostada. Vaja oli tagada koera hea tase nii kiirelt kui võimalik peale lume sulamist ning saata ta MM le nö. oma parimas vormis. Selles protsessis oli üksjagu katsetamist, aga arvestades tulemusega võib tõdeda, et me õnnestusime.

Kuidas siis valmistuda selliseks situatsiooniks, et kohe hooaja alguses toimub üsnagi raske jäljevõistlus? Oletame, et sel aastal lähtuvalt külmast märtsist ja pidevalt juurde sadavast lumest on võimalik jälge hakata treenima ales aprilli keskel. See tähendab, et võistlusteks valmistumiseks jääb aega vaid kuu. Seda kindlasti ei ole palju, kuid samas ka mitte vähe. Vaatleme nüüd heaks jäljetööks vajalikke koera treeningtaseme eeldusi:

Koeral peab olema hea füüsiline ettevalmistus. FH jälg on koerale raske töö. Kui põld on nõudlik, siis üldjuhul on koerad jäljetööd lõpetades üsna läbi ning lõõtsutavad . Kui koera füüsis ei ole tasemel, siis arvestades ette kerkivate võimalike probleemidega on täiesti ilmne, et raskemad tingimused ning tekkivad probleemid söövad mürinal ära koera jõuvarud ning sellises konditsioonis koer ei suuda enam täiega keskenduda. Selliselt töötades on aga aja küsimus, millal ta eksib ning üldjuhul sinna see lõpebki.

Koer peab olema enesekindel jäljetöös ning uskuma endasse ja tundma ennast tugevamana kui vastaseks olev põld. Ta ei tohi põllule alla jääda. Samas ei tohi ta olla lialt energiline või üleolevalt enesekindel, sest lohakalt töötades on vead väga kerged tulema. Samas peab ta suutma lahendada stressiolukordi ja tekkivaid probleeme.

Koer peab oskama näidata esemeid tasakaalus jäljega. Ese peab olema näidatud korrektselt, kuid samas ei tohi see lõhkuda koera tasakaalustatud tööd. See peab sobima jälje tervvikusse nagu paelad kingale. See peab olema lomulik osa.

Koer peab töötama koostöös koerajuhiga. Ta peab saama aru koerajuhi tegevusest ning teadma, et nad on üks tiim.

Kui need ülal toodud tingimused on täidetud, siis ongi oodata ilusat tulemust. Kui võistlus toimub hooaja keskel või lõpus, siis on need kõik eeldused läbi suure töö võimalik saavutada. Läbi hooaja on võimalik oma koera käitumist hinnata, selle järgi teha järeldusi ja muuta treeningplaani. Kui aega on aga ainult kuu, siis väga palju just hindamiseks ja muutmiseks ruumi ei jää. Kui nüüd võtta kodunt koer, kellega on läbi talve mõnevõra mingeid trenne tehtud, siis üsna reaalselt kaasnevad järgnevad probleemid.

Talvisel ajal on inimestel kalduvus teha vähem trenni, kui suvel. See tähendab, et vähem käiakse kuulekuse platsil ning ka varrukatrennide hulk on jupi väiksem. Tihti ka talvised jalutuskäigud on lühemad ning aias elavad koerad liiguvad vähem. Mida see tähendab? Pole vaja olla mingi geenius, et aru saada, et sellise koera füüsiline ning ka psüühiline vastupidavus on kehvake. Nii füüsiline, kui ka psüühiline vastupidavus nõuavad tööd ja treenimist. Kui koer teeb vähem kuulekuse ja kaitse trenne, siis kukuvad mõlemad, nagu kivi.

Kevadine päike hakkab soojalt ja mõnusalt soojendama ning inimestel tekib talvisest jõude elamisest suurem soov treenida.  Lisaks jäljetreeningutele asutakse ka usinamalt kaitse ning kuulekuse trennide kallale.  Need, kes kunagi elus veidikegi on sporti teinud, saavad aru siin kohe loogika veast.  Üritage ise hakata jooksmas käima ja lajatage täie rauaga. Läheb nädal – kaks ja te olete punktis, kus vaim võib küll valmis olla, aga liha on täiesti nõder. Järgmisena kaob ka vaim. Arvestades, et koera vastupidavuse taasülesehitamine vältab ca. 2-3 nädalat miinimumis on täiesti arusaadav, et panustades kuu aja sees tugevalt rennidele tapetakse koeral ära nii motivatsioon kui ka füüsiliselt käib ta maha. Tekib ületreenimine ning koerast kaob igasugune säde.

Minnes koeraga esimest korda jäljele on kindlasti paljud märganud, et koer on indu täis, kuid samas teeb tööd lohakamalt ja rutakamalt. Selle lohakuse ja rutakuse kärpimine ning õige töötempo saavutamine võtab jupi aega. Tavaliselt läheb mingi paar nädalat miinimumis. Selle kiiruse ja lohakuse kärpimisel üldjuhul tehakse sedatüüpi harjutusi, mis vähendavad koera enesekindlust ning muudavad ta läbi selle tähelepanelikumaks. Järgnevalt tuleb taastada koera enesekindlus, mida ju just laksiti. Lihtne on tekkima olukord, kus enesekindluse kasvuga tulevad jällegi lohakusvead.  Ilmselgelt selle protsessi ajal ei saa koeraga treenida väga raskeid ning ülesandeid sisaldavaid jälgi. Ükskõik, kas koer on rutakas ja lohakas või ebakindlalt ettevaatlik, mõlemal juhul läheb  koer probleemide otsa komistades stressi.

Teeme eelnevast 3-st punktist kokkuvõtte. Mõeldes kuu aja pärast ees ootavate võistluste peale alustatase kiirelt (et siiski õigeks ajaks valmis saada) raskemate ja pikemate jäljetreeningutega , kuhu lisatakse ruttu pinnasemuutused, ristuvad jäljed ja esemed. Kui teil koer ei oma füüsist, te olete sunnitud tema lohakusest lähtuvalt teda pidevalt korrigeerma ning ta satub  sellest lähtuvalt pidevalt stressi ning jääb ülesanetega hätta, siis on lihtne astuda ka selline viga, et omanik hakkab koera aitama ning õpetab koerale, et probleemi tekkimisel tuleb omanikult lahendust küsida. On ju loogiline, et eelnevalt kirjeldatud trennid kärbivad koera enesekindlust , tempo ja täpsusega tegelemine aga lõhub koostöööd ja tekitab stressi. Kui nüüd mõelda alguses kirjeldatule, siis kokkuvõttes on lihtne jõua punkti, et võistlusee minnes on teil rihma otsas kehvemapoolse füüsilise ja vaimse ettevalmistusega koer, kes on mõnevõra läbi põlenud ja läbi selle kehvalt motiveeritud, ta ei ole endas kindel ja ei usalda ennast ning lisaks sellele ei usalda ta ka omanikku, sest ajanappusest lähtuvalt ei jäänud omanikul aega tasakaalu taastamiseks vaid suurem osa ajast läks korrigeerimisele.   Sellises seisus tekitavad koerale kindlalt probleemi ka esemd, mis kõigutavad niigi ebastabiilse koera meeleolu veel. Siia õnnetusse kirjeldusse võib veel lisada ühe asjaolu. Enamus aprilist on temperatuur olnud suhteliselt madal ning maikus võib satuda just võistluse aega soojalaine, kus kraadiklaas teisele poole 20 kraadi hüppab. Ka see on nö. lisaprobleem, mis niigi santi seisu veel kehvemaks tuunib. 

Koera koolitamine põhineb hästo suuresti loogikal ning analüüsil. Loomulikult tuleb ka osata õigeid asju tehniliselt õigesti teha ja koera lugeda, kuid mõeldes nö. mitte ühe trenni siseselt, vaid nö. pikema plaani peale, siis taandub kõik planeerimisele. Ma lugesin eelmisel korral ülesse kõik need eeldused, mis on vajalikud heaks jäljetööks. Mõeldes nendele loksubki kõik paika.

Kui jälje treenimiseks jääb vähe aega, sisi tuleb mõelda ennekõike sellele, et millega on võimalik aega juurde võita ning milline osa treeningutest on see, mida ei saa lihtsalt enne teha. Täiesti arusaadavalt on võimalik enne lume sulamist saada koer vajalikku füüsilisse ja vaimsesse vormi. Nagu ma eelnevas artiklis kirjeldasin on lihtne tekkima ületreenitus, kui lume sulades kõigil kolmel alal kõva koormus peale laksab. Järelikult oleks hea enne lume sulamist tõsta juba koera treeningute maht selliseks, et lume sulades see maht enam oluliselt ei tõuseks. Sellisel juhul ju jäljetreeningute alustamine vaid muudab treeningute sisu, aga maht jääb samaks ning koer on põhimõtteliselt juba kohanenud sellega. Seetõttu on mugav edasi liikuda ja nö. treeninguid sisuliselt planeerida, sest koera konditsioon toetab seda.  Füüsiliseks ettevalmistuseks on ju väga palju võimalusi alustades lihtsalt pikematest jalutuskäikudest ja lõpetades suusatamise või jooksmisega. Ilmselgelt on võimalik üsnagi lihtsalt saada koer heasse füüsilisse vormi. Samas tuleb jälgida, et see füüsilise tõstmine käiks järk järgult, muidu on oht ikkagi lume sulamise ajaks koer lihtsalt ära põletada ning kallis aeg libiseb käest taastamise peale.

Lisaks füüsilisele peab koer ka vaimselt jaksama. Seda aga paraku teisiti tõsta ei saa, kui vaid treeningutega. Väga heaks võimaluseks on varruka- või kuulekuse treening. Need on mõlemad ju võimalik ülesse ehitada selliselt, et need on koerale arendavad ning rasked vaimselt ning nõuavad pingutamist. Ka siin tuleb liikuda, nagu jenkas ehk edasi ja siis jälle natuke tagasi. Kui siin väga kõvasti koormust tõsta, kaob koeral motivatsioon ning laguneb koostöö. Kui nüüd lumi on sulanud ja minnakse esimest korda jäljele, siis kindlasti see on koerale ka nö. uus mõtlemine ning ta alguses väsib mõnevõrra, kuid tänu heale põhjale tuleb jõnksakas väga väike või pea olematu. Selline koer on oluliselt rohkem valmis erinevate stressirohkete probleemide lahendamiseks. Näiteks enne IPO-FH MM le minekut tegime me spetsiaalselt Kairi ja Apolloniga selliseid varrukatrenne, mis arendasid koera vaimset vastupidavust ning tänu sellele oli koer lume sulades valmis kohe alustama raskemate harjutustega. Ja eks MM le saavutatud tulemus ju räägib enda eest.

Mõeldes veel jäljele ning tema komponentidele on ju tegelt veel asju, mida saab nö. ette teha. Kindlasti tasuks enne esimesi jälgi nädal - paar alustada koduselt taas esemete koolitamisega. Enne päris jäljele minekut oleks ülimalt hea, kui koer oleks esemetega jälle tasakaalus. Sel juhul on nende ilmumine jäljele täiesti loomulik ning ei lõhu jälje rütmi. Inimesed kipuvad ekslikult arvama, et kui sügisel näitas koer esemeid ideaalselt, et siis see on nagu 2 klassis õpitud korrutustabel, mis püsib elu lõpuni peas. Ilmselgelt see ei ole nii.  Olenevalt koera meeleolust ning motivatsioonist jäljel võivad kevadised esemed tuua nö. üllatuslikult välja probleemid, mida sügisel polnud. Näiteks koer võib näidata esemeid aegalsemalt või üldse mitte näidata, sest ta on värskena jäljest palju rohkem sisse võetud ja motiveeritud ning seetõttu ei ole huvitatud esemetest. Samuti võib ta esemetelt oluliselt rohkem kiirustama hakata või niheleda või viltu lamada jne. lähtuvalt sellestsamast motivatsioonist. Sellises situatsioonis on väga lihtne kogu eelnev ilus esemete näitamine üldse ära lõhkuda. Kui ajaliselt on kiire, siis tunduvad esemete  vead vastikult segavad ning tihti hakatakse rapsima. See aga kirjutab esemetele juurde vastikuid varjundeid ning neid on pärast väga töömahukas parandada. Kui ese on enne esimesi jälgi hästi sisse töötatud, siis jääb selline tagasilöök tulemata. See säästab lisaks esemete näitamisele ka koostöö ning muudab ajamise pilti rahulikumaks, kuna koerale ei tekitata mõtetut lisastressi.

Kui nüüd edasi mõelda, siis ilmselgelt ju lumi sulab jupp- haaval. Siia sinna tekib väikeseid lumevabasid laike. Kui nüüd alustada jäljega nendel väikestel aladel ning teha lühikesi jälgi, siis on suur oht koer jooksma motiveerida. Samas lasta hinnaline aeg nö. mööda on ju ka ju kehv valik. Isiklikult üritaks nendel väikestel laikudel teha kohe alguses ühe nö. tutvustava jälje, mis ei oleks pikk, kuid sisaldaks probleeme ja lõkse.  Sellisel juhul oleks võimalik saada koer kohe paremini kontrollima ning välistada kiiret tempot. Kõik oleneb muidugi koera tasemest. Sellest lähtuvalt peab neid lõkse planeerima. Koer peab suutma jäljehooaega alustada selliselt, et ta võidab olukorda ning ta enesekindlus kasvab, samas ei tohi tulla asjad liiga lihtsalt.  Sel juhul kasvab koera enesekindlus ning säilub jälje töötamise tempo. Selliseid nö. " huvitavaid" jälgi on võimalik läbi viia isegi kuni nädal paar enen kui suured põllud lahti sulavad.

Nüüd sulavad välja suuremad alad ning meil on koer, kes
1. on hea vastupidavusega
2. näitab korrektselt esemeid
3. on juba sisse töötatud jäljel
Edasi on teda võimalik juba vähehaaval kohandada pikemate jälgedega ning järk-haaval lisada raskusi ja lõkse. Kui nüüd sellest punktist on jäänud aega kasvõi ainult kuu, siis seda on küll ja veel, et näiteks esimesel nädalal koera kergemate jälgedega vähehaaval arendada ja kohandada kasvataedes jälgede raskust ja pikkust. Siis teisel ja kolmandal nädalal teha sisulist ja rasket tööd ning viimasel nädalal taastada ning lisada enesekindlust. Ja võistluse ajaks ongi koer vajalikus kondistioonis.
Loomulikult kasuks tuleb ka asjaolu, et talvepausile on mindud heas tasakaalus enesekindlalt ajava koeraga, kes samas on treenitud natuke üle võlli raskete jälgede peale.