Koera füüsilisest ettevalmistusest

Aivo Oblikas

Füüsiline ettevalmistus on sportkoera treenimisel ja elus üsna oluline komponent. Tähtis on ta tegelikult kahest vaatenurgast vaadatuna - ühest küljest, et teha head sooritust peab koer olema füüsiliselt hästi ette valmistatud, teisalt on see ka koera enda tervise osas oluline. Kui nõuda füüsiliselt kehva ettevalmistusega koeralt suurt pingutust, siis see on tema suhtes ebaõiglane ja võib ka tervisele halvasti mõjuda. Tegelikult sama lugu, nagu inimestelgi, et koormust tuleb tõsta järkhaaval ja mõistuse piireis.

Koera füüsilise ettevalmistuse ning kestvusega on mitu olulist seika:

1. Arusaadavalt näiteks kui võistelda IPO-3 s, kus on 3 nõudlikku ala ühe pika võistluspäeva sees, siis see nõuab koeralt üsna head kestvust. See on ju täiesti arusaadav ja loogiline.

2. Minnes detailidesse, siis on katseliselt tõestatud ja uuritud, et koer, kellel on parem füüsiline ettevalmistus suudab näiteks isegi vaid 15 minutit kestvat jäljetööd teha oluliselt täpsemini ja paremini, kui koer, kellel füüsis on puudulik. Vaadates jäljetööd kõrvalt, siis tundub, et see ju ei nõua mingit füüsilist pingutust, aga nagu uurimused on näidanud on vahe väga suur.

3. Kuulekuses peab koer ju plahvatama kiireteks sooritusteks kõikides harjutustes läbi kogu kuulekuse. Siin tuleb kõne alla tegelikult kaks vaatenurka.
a. esiteks ei suuda ükski koer teha kiiremat aportit, kui ta füüsis lubab
b. teiseks peab füüsis tagama koera sedavõrd hea kestvuse ning suurepärase taastumise, et ta suudaks igal järgmisel sooritusel teha sama.

4. Koera füüsiline konditsioon määrab ka suuresti tema stressitaluvuse. Kui koer on kehvemas vormis, siis ta on ümbritseva suhtes tundlikum ning temas lööb stress lihtsamini välja.

5. Isikliku kogemuse põhjal võin täiesti veendunult väita, et kehva füüsilise ettevalmistuse ja stressi kombinatsioonis hakkab kooruma koera soorituses välja ka igatsugu ebameeldivaid vigasid "eelmisest elust". Kogesin seda väga tugevalt, kui koera põlv üles ütles ning ma vähendasin treeningumahtu drastiliselt ning siis avastasin, et asjad hakaksid suht süsteemitult võistlustel lagunema.

6. Parem füüsiline ettevalmistus annab ka parema kestvuse ilmale. Ehk kui õues on kuum ja päike kütab vastikult, siis koerad, kes on paremas füüsilises vormis, kestavad seda oluliselt paremini ning nende sooritused ei muutu sedavõrd lähtuvalt ilmast. See on muideks ka üks põhjus, miks meil Eestis kipuvad inimesed suvel kiruma palavust ning koerad näevad soojal suvepäeval võistlusel oluliselt armetumad välja - lihtsalt meil ei pöörata füüsilisele ettevalmistusele just suurt tähelepanu.

Kokkuvõtavalt võib öelda, et hea füüsiline ettevalmistus annab koerale võimaluse raskemates olukordades kiiremini ja sujuvamalt lahendada ja töötada ning seda ka pikemaaegsete soorituste vältel ja olenemata ilmast ning teistest stressiteguritest (ning ka alast, mida parasjagu sooritatakse).

Koera füüsiline ettevalmistus on natuke tema toitumisega haakuv teema. Kui võtta sportkoer, siis teda peab kindlasti toitma õigesti. Füüsiline ettevalmistus tagab aga ainevahetuse nö. soovitud kujul toimimise. Nii naljakas, kui see ka ei tundu, siis tegelikult ju nii inimesed, kui ka loomad on oma olemuselt ju teatud kogus keemiat ning keemilisi reaktsioone. Teisisõnu, kui me elame, liigume ja oleme, siis see kõik on võimalik tänu erinevatele reaktsioonidele, mis meie sees toimub. Koerte puhul on tõestatud, et kui koer teeb kiiremaid sooritusi, siis peab ta organismi olema harjunud kiiremaga (märksõnad - reaktsioonid, rakud, energia lõhustamine, toitainete kasutamine jne). Nii naljakas, kui see ka pole, siis koera keha tuleb harjutada nö. toimima kiiremas tempos. Teisisõnu, tehes kiiremaid sooritusi , peab keha rakutasandil toimima kiiremini. Kiiremini peavad toimuma kõik protsessid ning jällegi katsed on näidanud, et koerad, kelledele on tehtud vastavaid treeninguid, nende keha sees toimuvad asjad teistmoodi kui kehva ettevalmistusega koertel. Seda võib võrrelda nagu keeleõpetusega. Kui õpetada inimesele inglise keelt, siis ta oskab rääkida ja saab aru. Kui inimesele ei ole inglise keelt õpetatud ning teda ähvardadakse relvaga ning käsitakse tõlkida mingit inglise keelset kirjatükki, siis ta ei suuda seda olenemata ähvardusest. Teisisõnu, kuidas me ka ei sunni koera tegema kiiremini, kui ta ei suuda, siis ta ei suuda. Koera keemilise poolega on lihtsalt see jama, et see pole nagu inglise keel, mis üks kord õpituna jääb meelde vaid see "ununeb" ära. Ehk kui koer on heas füüsilises konditsioonis, siis piisab vaid kahest nädalast puhkusest ja ta kukub sisuliselt algpunkti tagasi.

Koera füüsiline ettevalmistus on vaadeldav eri tasandites.

1. Pikemad rattasõidud või canicross või suusavedu. Selline lähenemine annab koerale töövõimet ja vastupidavust. Koer harjub pikemaaegse koormusega. Harjub tähendab seda, et kui näiteks teha koeraga IPO-t ning ühel päeval on vaja teha 3 osasooritust või näiteks on kuum suvepäev ja seljataga väsitav jälg, siis koer jaksab veel töötada maksimumi lähedal.

Alustades sedasorti treeningutega tuleks alati teha seda järk - järgult mahtu suurendades. Isegi koer, kes jookseb lahtiselt päevad läbi aias, teeb seda ju vastavalt oma soovidele ning reguleerib sellega tempot. Seetõttu ka temaga tuleb alustada järk - järgult. Kui teda aga jooksutada, siis üldjuhul koer ise tempot valida ei saa. Lähtuvalt sellest on teda ka väga lihtne üle koormata ning talle liiga teha. Vimane väljendub tavaliselt kas kangetes lihastes, valusates liigestes või üldises väsimuses järgneval päeval. Alustades alguses lühemates lõikudes ja suurendades neid järkhaaval pikemate peale sõltub muidugi palju tempost, millega kulgetakse, aga optimaalne on saavutada selline 15 - 25 minutine jooksuring. See tähendab, et lühemast kui 15 minutit pole palju kasu ning pikem kui 25 minutit läheb kurnavaks.
NB!Mitte mingil juhu ei soovita ratast sõita ja canicrossi teha asfaldil, kuivõrd selline tegevus tapab koera liigeseid. Pinnas peaks olema igal juhul pehme. Jälgida tuleks ka koera käppade patju, et need viga ei saaks.

2. Teine oluline koormuse andmise viis on koera vabalt jooksutamine. Kui jalutada koeraga metsas ja lasta tal omas tempos ringi tuuseldada, siis selline tegevus on koera lihastale väga hästi lõdvestav ning samas aitab tugevdada liigeseid. Metsa pind on ebatasane. Seal on nii kühme kui ka lohke ning samuti oksarisu ja muid takistusi. See tingib koeral tempomuutusi, jalgade ebatavalisemat koormamist ning kogu kehale väga varieeruvat pingutust. Kui mõelda treeningutele kuulekuses või kaitses, siis tegemist on üldiselt suteliselt monotoonsete liigutustega. Koer on nagu sportlane, kes on pingul teatud kindlaks liikumiseks. Selline monotoonne liigutamine on küll füüsist arendav, aga paratamatult tõmbab natuke lihaseid pingesse. Sama lugu on ka esimeses punktis kirjeldatud "sundjooksutamisega". Vabal jooksutamisel saab koer ise reguleeria oma liigutusi ning tempot ning see mõjub lihsatele taasatvalt. Sellised jalutuskäigud võivad olla ka väga pikad. Rohkem tavaliselt sõltub jalutajast endast kui koerast. Kuna koer reguleerib ise tempot, siis siin pole ohtu, et koer saaks nö. üle koormatud. Sarnaselt metsaga on sellised jalutuskäike kasulik teha ka rannas kiviklibul või näiteks sügavamas lumes.

3. Kolmas füüsilise treeningu liik on jõutreeningud. See ei anna otseselt koerale vastupidavust juurde, aga arendab lihaseid, et need oleksid suuremaks pingutuseks valmis. Jõutreeningutest sobib näiteks autokummi vedamine. Tuleks jälgida, et kumm oleks mõistliku koormusega (mitte liiga raske) ja et koer oleks kindlasti enne treeningut ülesse soojendatud ja venitatud. Veorihm peaks olema kinnitatud õige ehitusega traksidesse, mis toetavad koera selga tasakaalustatult. Peale treeningut oleks ka oluline koer maha jahutada /jalutada, et lihastest pinge kaoks. Sarneselt saab jõudu arendada loopides palli või pulka mäkke. Kindlasti tuleks loopida mäkke, mitte mäest alla, sest allapoole joostes ning äkki pidurdades võib koer ennast tõsiselt vigastada. Ülesmäge joostes ei ole pidurdamine nii järsk, sest koera kehamass aitab teda. Allapoole joostes aga on kehamass just vaenlaseks. Allapoole palli loopides on tulnud koertel äkkpidurdusest ette isegi lihaserebendeid ja seda üsna heas füüsilises vormis koertel.

4. Kiiruse ja plahvatuse arendamine. Nagu ma eelmises kirjutises mainisin ei saa ükski koer tuua aportit kiiremini, kui ta füüsis lubab. Selleks, et saada juurde kiirust ja plahvatust on hea näiteks loopida koerale kahte palli siledal maal. Visates palli kaugele sööstab koer kiirendusega ning heas tempos sellele järgi ning samas haarates palli ja nähes omaniku käes teist , kiirendab kohe tagasi. Selliselt on võimalik panna koera mõlemas suunas kiirendama ning arendama vajalikku kiirust suhteliselt tihedate lõikude vaimus. Kui koer hakkab väsima ja kiirendamised jäävad aeglasemaks, sii sellst hetkest ei arenda tegevus enam kiirust vaid kas jõudu või vastupidavust ning seetõttu tuleb mõelda, kas see on mõistlik antud tingimustes. Kiirendustega on sama lugu nagu jõutreeningugagi, et koer tuleb eelnevalt korralikult soojendada ning venitada ning peale treeningut maha jalutada ning ka soovitavalt venitada.

Mina ise varieerin treeninguid selliselt, et nad oleksid kombinatsioonis üksteisega. Näiteks võib teha koeraga jälge ja kuulekust ning siis, kui koer on väsinum, siis lõpus loopida palli ning arendada selles väsinumas olekus kiirust. Sellisel juhul annab see treening ka vastupidavust ning jõudu. Või teha temaga eelnevalt rattasõit, anda natuke taastumiseks aega ja siis teha kaitsetrenn või loopida palli. Loomulikult tuleb kõike mõistusega teha ning mitte minna koera tervist ning füüsist lõhkuma. Väga väga oluline on konsulteerida kellegi asjatundjaga. Olles ise päris palju sporti teinud tean väga hästi, kuidas võib rappa minna. Koeraga on see risk sama suur või isegi suurem, sest koer olles kõrgemal instinktitasemel ei taha väsimust välja näidata ja võib endale liiga teha.

Füüsiline ettevalmistus, millest eespool juttu oli, on igal juhul kasuks, kuid samas sõltub väga palju ka teistest treeningutest. Näiteks maailma tasemel tegijatest on palju ka neid, kes ei tee mingit füüsilist treeningut eraldi, kuivõrd nende igapäevased treeningud on juba füüsiliselt nii pikaajalised ning nõudlikud, et selles piisab. Lõppkokkuvõttes tuleb ju arvestada ka enda ajaga ning anda ka koerale puhkust.

Treenides oma koera MM-dele tegin mina nädalas ca. 3 kaitsetrenni, 3-4 kuulekuse trenni ja 5- 6 jälje trenni ning sinna vahele nädalas paar füüsilise poole arendamiseks mõeldud treeningut, milelst üks oli üldjuhul mahutreening ehk rattasõit või canicross.
NB! Mõelda tuleks ka tervikus nö. taastamisele ehk massaazile näiteks.